EESTI UUSAEG
riigiõiguslike lepingutega, kus kaks võrdset osapoolt leppisid kokku tingimustes.
Eesti- ja Liivimaa puhul oli tegu personaaluniooniga, kus valitseja isik oli siduv,
kellega olid sõlmitud lepingud. Carl Schirren – baltisaksa ajaloolane, kes rõhutas
kapitulatsioonide tähtsust, 19.saj II poolel TÜs ajalooprofessor, uuris Vana-Liivimaa
perioodi ja 16.saj lagunemist, diskussioon Juri Samariniga: üksikasjalik arutelu
kapitulatsioonide olemuse üle.
Tnp-l käsitletakse kapitulatsioone kui valitsuslepingud – kahepoolsed lepingud, pole
võrdsed partnerid (kinnitav pool on eelisseisundis). 1795.a Poola jagamisel Kuramaa
läks Vene võimu alla sarnase valitsuslepinguga, kus Kuramaa aadel esitas oma
seisukohad ja Vene keskvõim oma seisukohad – toimus samamoodi alistumislepingu
teel. Soome 1808 võimuvahetus toimus samamoodi valitsuslepingu alusel.
Valitsuslepingu institutsioon oli Euroopas laialt levinud.
1710