Saksa Demokraatlik Vabariik
Rääkimata muidugi sellest, et tema suhtes oleks rakendatud mingit Marshalli plaani laadilist
abistamisprogrammi.
17. juuni 1953. Kurss sotsalistliku ühiskonna rajamisele tõotas uusi raskusi.
Põgenikevool läände suurenes. Mais 1953 tõsteti Ida-Saksamaal töönorme, mis olid niigi
pingelised. Töölised muutusid rahutuks. Juunis algasid stiihilised streigid, algul normide tõstmise
vastu, kuid 16. juunil marssisid tuhanded töölised Ida- Berliini valitsuskvatralisse ja nõudsid
valitsuse lahkumist ja vabade valimiste korraldamist. 17. juunil olid Ida- Berliini tänavatel
kümned tuhanded, streigid ja demonstratsioonid toimusid ka teistes linnades ja asulates, kokku
ligi 250 paigas. Rünnati ja purustati SSÜP (Saksamaa Sotsialistliku Ühtsuspartei Keskkomitee)
ja julgeolekuorganite hooneid.
SDV hättasattunud juhtkond pöördus okupatsioonivõimude poole. Ida- Berliinis ja teistes
linnades sõitsid tänavatele Nõukogude tankid