Riigikogu on tähtsaim võimuinstitutsioon. Valitsuse moodustamine toimub Riigikoguvalimiste, mitte presindendi soovide kohaselt. Uus valitsus moodustatakse alati riigikogu uue koosseisu kokkutulekult. Kuna Eestis kehtib mitmeparteisüsteem e valitsus moodustatakse koalitsiooni (erakondadevaheline liit ühiste eesmärkide saavutamiseks) poolt, ei saa ükski erakond täiel määral oma valimiseelset programmi ellu viia, sest tuleb teha järeleandmisi koalitsiooniparteidele. Valitsusjuhuks saab enamasti riigikogus enim kohti saanud erakonna liider. Riigikogu ja valitsus on väga tihedalt seotud, sealjuures Riigikogu on kõige tähtsamal kohal valitsuse suhtes, teostades riigikogujärelvalvet. Presidentalism Riigipea on keskne poliitiline figuur ehk poliitiline liider, kuna ta on ühteaegu nii president kui valitsusjuht. Valitsusjuhina on seega president otseselt seotud täidesaatva võimuga.
riigivõimu ülesehitamine. Uue põhiseaduse valmis 1991 aasta lõpuks, millele järgnes üldrahvalik arutelu. 28 juunil 1992 aastal kiideti heaks uus põhiseadus rahvahääletusel. Presidendi valimisel jäi kaks kandidaati ( Arnold Rüütel ja Lennart Meri), kellest valiti Eesti Vabariigi esimeseks presidendiks Lennart Meri. Parlamendivalimisel sai Riigikokku 9 valimisliidu esindajad nendest suurim Isamaa moodustas koalitsioonivalitsuse koos ERSP ja valimisliiduga Mõõdukad. Valitsusjuhuks sai 32 aastane Isamaa liider Mart Laar. Peale Riigikogu valimisi lõpetas oma tegevuse Eesti Kongress ja pagulasvalitsus. 1993 aasta kevadel alustas tööd Riigikogu. *Üleminek turumajandusele Iseseisvuse taastamine lõi poliitilised ja majanduslikud eeldused üleminekuks turumajandusele. 1992 aasta juunis toimunud rahareform, millega võeti kasutusele kroon ning esimese endise liiduvabariigina eralduti rublatsoonist. Eesti majandus avanes Läände ning majanduslik ühinemine
annaabi.ee 
