RAHAREFORMID AASTATEL 1919-1933
riik neid kohe välja anda. Esialgu registreeriti üksnes tellimus, mille eest võeti raha. 27.
detsembriks oli laekunud ainult 3-4 miljonit marka, 15. jaanuariks aga 6 miljonit marka.
Rahvas käsitles võlakohustuste ostmist pigem annetusena ja selle seisukohast ei olnud
tulemus üldse halb. Riigi rahaprobleeme see aga ei lahendanud.
Rahareformi eesmärgid ja kulg
Vahendeid riigi kulutusteks, eelkõige sõjapidamiseks, oli tarvis kohe. 7. jaanuari
valitsusistungil esitatud aruandes märkis rahaminister Juhan Kukk, et suurema välislaenu
saamine on lootusetu, kuid olukord nõuab erakorraliste abinõude kasutuselevõtmist ning tegi
ettepaneku panna rahadena käima eespoolt mainitud trükitavad võlakohsutused. Lõpliku
otsuse tegi valitsus 16. jaanuaril 1919. Lisaks oli valitsus 4. jaanuaril rahaministri ettepanekul
kinnitanud määruse Tallinna Arvekoja tähtede kehtestamiseks rahamärkidena. Rahadeks
kuulutatud pabereid 16
annaabi.ee 
