"valitsusinstitutsioonidel" - 1 õppematerjal

Retsensioon M. Lauri monograafiale „Eesti ala valitsemine 18. Sajandil“.

kubermangu: Eestimaa ja Liivimaa vahel, mis omakorda jagunesid maakondadeks ja omakorda jagunesid kihelkondadeks. Keskvõim kinnitas kroonuametkonna Baltikubermangudes alates 1725a Eestimaal ja 1728a. Liivimaal ukaasidega, mis sätestas kubermangu asutuste ametnike normkooseisud ja nende palgad, kuni asehalduskorra kehtestamiseni 1783a. Provintsiaalvalitsuse eesotsas seisis kindralkuberner, kelle nimetas ametisse monarh ja kes allus vaid monarhile ja senatile. Teistel valitsusinstitutsioonidel ei olnud õigust kuberneridele ettekirjutisi teha. Kindral kubernerile allus kogu kubermangu riiklik bürokraatiaaparaat, tema abiliseks määrati kohaliku aadli hulgast pärit valitsusnõunik, kelle nagu kuberneridki kinnitas monarh. Kroonuametitesse nimetamise õigus oli senatil, kuberneril, Liivi- ja Eestimaa asjade justiitskoleegiumil ja kammelkontoril, kuid senati otsus oli ametisse määramisel ülimuslikk ega pruukinud alati aktsepteerida kubermanguvõimude arvamust