Eesti iseseisvumine 1918
(31.) jaanuaril 1918 saata välismaale erilise välisdelegatsiooni, kes
riikide järgi jagunes järgmiselt: Ants Piip Inglismaale, Kaarel Robert Pusta ja Ferdinand Kull
Prantsusmaale, Jaan Tõnisson Skandinaaviasse, Karl Menning ja Mihkel Martna Saksmaale ja
Sveitsi ning Eduard Reinhold Virgo Itaaliasse. Delegsatsioon ei olnud esialgu mõeldud
alaliseks. Ta pidi vaid üle andma Maanõukogu vanematekogu poolt koostatud memorandumi
Eesti poliitilise olukorra kohta vastavaile valitsusile ja siis saadud vastustega tagasi tulema.
Reisirahaks anti igaühele 10 000 rubla, mille dr. Jaan Raamot oli muretsenud
toitlussummadest.
Memorandum, selgitades Vene riigi keskvõimu lagunemist, tõi ühtlasi ära Maanõukogu
otsused 15. (28.) novembrist 1917 ühes vanematekogu ja poliitiliste parteide esindajate
otsusega iseseisvuse kohta 1. (14.) jaanuarist 1918. Märgukirjas avaldati lootust, et ,,kõik
annaabi.ee 
