Eesti uusima aja ajalugu
siseasjadesse.
Sõja puhkedes püüdsid sakslased panustada Baltikumi suhtes hoopis kolmandatele
jõududele (Rootsi). Vahetult enne ilmasõda vahetus Rootsis valitsus, Soome küsimus
kripeldas neil hingel, kuid dem opostitsioon oli niivõrd võimas, et sõtta sekkumiseni
ei jõutud. Jäädes neutraalseks, oli Rootsil võimalik kaubavahetust endasi pidada.
Teine võimalik jõud, kellele tugineda, tundusid olevat Ve vähemusrahuvused, õhutada
neid valitsusevastastele väljaastumistele.
...
Baltisakslased keeldusid igasugusest koostööst eestlaste ja lätlastega. Kuni 1917 a
Vene revolutsioonini olid baltisakslased üldjuhul kuulekad Vene keisrile.
Sõja jätkudes hakati Sa-l üha rohkem tähelepanu pöörama Ve revolutsioonilistele
liikumistele.
Sa suhtumine Baltikumi muutus järsult 1914-15 aasta vahetusel (esimese sõjaaasta
kampaania lõppedes), kuna sai selgeks, et lühiajalise võiduka sõja plaan on läbi
kukkunud
annaabi.ee 
