Eesti demokraatlikul ja autoritaarsel perioodil 1918-1940
poliitikute suutmatusest lahendada riigi siseküsimusi, mille asemel tegeleti suuresti erakondi
puudutavate küsimustega. Rahva rahulolematus senise korraga lõi eeldused autoritaarse riigi
tekkeks. Sooviti näha riigi eesotsas kindlakäelist juhti . Autoritaarsel perioodil sunniti sisepoliitikas
opositsiooni suu lõplikult sulgema, rahvale jagati vaid valitsusmeelset informatsiooni. Keelustati
kõik poliitilised erakonnad, loodi valitsusemeelne ainupartei Isamaliit.
Välispoliitikat juhiti samuti erinevate vaadetega. Demokraatlikul perioodil panustati
välispoliitikas Rahvasteliidule (kollektiivsele julgeolekule) ja ka naaberriikidele, kes olid samuti
kuulunud Venemaa koosseisu ja tajusid sellest tulenevalt idast tulevat ohtu. Aastatel 1934 1939
halvenesid aasta-aastalt Eesti suhted välisriikidega. Põhjuseks võib tuua riigiasjade otsustamine
annaabi.ee 
