K.Päts
veebruaril 1920. Aastal 1940 aga sõlmis K. Päts
Nõukugude Liiduga ,,Baaside lepingu", millega andis sisuliselt loa annekteerida Eesti
Vabariik.
4
Sisepoliitiline tegevus
Eesti Asutav Kogu võttis 1920 vastu Eesti Vabariigi esimene põhiseaduse. Nüüd algas rahutu
aeg Eesti Vabariigi poliitilises elus, olukord erakondade vahel oli väga pingeline, milletõttu
valitsused vahetusid tihti ning tekkisid mitmed valitsusekriisid. Päts pooldas uut põhiseadust,
mis hakkas kehtima 24. jaanuaril 1934. Vapsid proovisid 1934. aastal võtta võimu oma kätte
vägivallaga. K. Päts kuulutas välja kaitseolukorra Eesti Vabariigis. Vapsid arreteeriti ning
nende organisatsioonid suleti, tühistati nende volitused linna, alevi ja vallavolikogudes.
Samaaegselt kehtestati sisepoliitilisi piiranguid, mis vähendasid rahva demokraatlikku
vabadust. Algas ,,vaikiv ajastu". Riigikogu ei kutsutud enam kokku. Riigis algas suurim
annaabi.ee 
