Kreeklased võtsid kasutusele raua. Arhailine ajajärk (u 800-500 eKr) u 800 eKr võeti kasutusele tähestik ja 776 eKr hakati üles kirjutama olümpiavõitjaid, seega umbes sellel ajal algasid olümpiamängud. Klassikaline ajajärk (u 500-338 eKr) V saj. I pool eKr oli Pindarose ja Aischylose loomeperiood ning V saj. II pool eKr oli Sophoklese loomeperiood. Hellenismiperiood (338-30 eKr) 336-323 eKr oli Makedoonia kuninga Aleksander Suure valitsuseaeg. 146 eKr alistus Kreeka Rooma ülemvõimule. Kreeka kolonisatsioon hõlmas Vahemerd ja Musta merd. Sellel ja järgnevatel sajanditel lahkusid kümned tuhanded kreeklased oma kodumaalt Itaaliasse ja Sitsiiliasse ning seejärel ka Prantsusmaa, Hispaania ja Põhja-Aafrika ning peaaegu kogu Musta mere rannikule. Kreeklaste huvi võõraste maade vastu põhjustas osalt kahtlemata vajadus kodumaal suhteliselt vähe leiduva metalli, eriti raua järele
Henry Tudor (1457-1509) oli kehv valik kuningaks, ei teadnud rollist mitte midagi. Oli üles kasvanud Prantsusmaal, Inglismaa asjadest midagi eriti ei teadnud. Bosworthi lahing 1585. Henry Tudor astub vastu Richard III-le. Viimane see saab hävitavalt lüüa ning sureb. Henry saab kuningaks. Tudori dünastia. Oli alanud Tudorite võimuperiood (valge ja punane roos ühinesid). Tõid uue poliitilise ajastu. Inglismaa ajaloos algab varauusaeg. Tema valitsuseaeg oli stabiliseeriv, mitte innovatiivne. Moderniseerumine tuli alles Henry VIII ja Elizabeth I ajal. Henry VII siiski keskaega paigutatud. On ka arvamusi, et varauusaeg algas Edward IV-ga u 1450. - > Yorkid võtavad võimu Lancasteritelt. Murrang nende vahel. Henry VII oli lihtsalt õnnelik juhus dünastiad kokku panna. Kuulus revolutsioon (Glorious Revolution): James II (James VII) võimuletulek ja poliitilised eesmärgid. Revolutsioon sai alguse kodusõja sündmustest
annaabi.ee 
