Ajalooõpetuse eksam
Maareformi (1919) käigus riigistati baltisakslaste mõisad ja jagati asundustaludeks. Rahareformi
(1928) asendus mark Eesti krooniga.
Eesti iseseisvust ohustasid:
1. baltisaksa mõisnikud, kes tahtsid taastada endisi privileege ja majanduslikku ülevõimu
2. NSV Liidu ja Eesti kommunistid
Eesti kommunistide eesmärgid olid kukutada EV seaduslik valitsus, kehtestada nõukogude võim ja
ühineda Nõukogude liiduga.
Kommunistide mäss teostati 1. detsembril 1924. Tungiti kallale valitsusasustustele ja
sõjaväeosadele. Ülestõus suruti maha, Punaarmee sissetung jäi ära.
Mässu tulemusena Eesti säilitas oma iseseisvuse, EKP keelustati ja kommunistid vangistati, loodi
Kaitseliit ja Venemaa sulges oma turu Eesti ettevõtetele.
Välispoliitikas sümpatiseeris Eestit Skandinaavia ja Inglismaa. Taheti luua sõjaline-poliitine Balti
Liit, kuid riikidel olid erimeelsused.
2. Suur kriis.
1929. aastal alanud ülemaailmne majanduskriis oli Eestis 1930-1932. Kõige rohkem kannatas
annaabi.ee 
