lugemisele, millele teda ärgitas metropoliit Makari. Noore suurvürsti välimus avaldas muljet: peaaegu 1,8 meetrit pikk, hea kehaehituse, hallide silmade, ruugete juuste ja kotkaninaga. Ivani esimene poliitiline tegu tuli 1543. aasta detsembris, kui ta käskis kinni võtta ja tappa vürst Andrei Suiski. Kolmkümmend Suiskit pooldanud bojaari poodi. Väär oleks siiski arvata, et see andis noorele suurvürstile täieliku sõltumatuse. 1546. aastast läks mõju valitsusasjades Ivani onude Juri ja Mihhail Glinski kätte. Ivan Julma valitsusaeg ja abiellumine Jaanuaris 1547 kroonis ja salvis metropoliit Makari Ivan IV Moskva Kremli Uspenski peakirikus ning kuulutas ta ,,kogu Venemaa tsaariks". Seda tiitlit oli mõnikord kasutatud ka Ivan III aegsetes ürikutes, kuid Ivan IV oli esimene suurvürst, keda tituleeriti niiviisi juba kroonimistalitusel. Varasematel sajanditel olid venelased tsaaritiitlit kasutanud tatari khaanide ja Bütsantsi keisri puhul
Henry VIII oli Henry VII ja ta naise Yorki Elisabethi teine poeg. 1494.aastal nimetati Henry VIII Yorki hertsogiks. Olles Henry VII teine poeg, nähti talle ette vaimulikukarjääri. Kuid kuna tema vanem vend, Walesi prints Arthur, suri ootamatult 1502.aastal sai Henryst tulevane troonipärija. Pärast Arthuri surma keskenduti Henry VIII valitsejaks kasvatamisele, nõnda ei saa teda troonile tõusmise ajal riigiasjades kogenematuks pidada. Henry peamiseks õpetajaks, hiljem abiliseks valitsusasjades oli kardinal Thomas Wolsey. Henry VIII armastas oma vanema venna leske Katariinat, kuid nende abiellumine osutus problemaatiliseks, sest toona vaadati venna lesega abiellumisele kui verepilastusele. Siiski õnnestus Henry VII-l hankida paavsti tõend, et Arthur ja Katariina polnud abielus olles seksuaalvahekorras ja nii osutus Katariina ja Henry abielu võimalikuks. 1505.aasta järel ei pidanud Henry VII aga noorte enam abielu mõttekaks ning hoidis Katariinat pantvangis.