Vana-Rooma aristokraat
ei olnud moes ja moodi tuli arvestada.11
Hommikusele tualetile järgnes esimene eine, mis koosnes leivast-soolast, tükikesest juustust
ja peotäiest oliividest. Mõnikord oli leivatükk leotatud veinis või kastetud mee sisse. Vastavalt
kombele tulid nüüd kõik majalised peremeest tervitama. Eriti agarad olid kliendid, kes lootsid,
et hommikuse tervituse eest kutsutakse nad lõunale või antakse mõni kingitus. Seejärel asus
igaüks oma toimetuste juurde. Riigimehed tegelesid valitsusasjadega, kohtunikud mõistsid
õigust, kaupmehed sõlmisid äritehinguid. Keskpäeval katkestati töö ja võeti einet, mis oli
hommikusest mõnevõrre tugevam. Päeva teiseks eineks pruugiti leiba, ube, sibulat, puuvilja ja
veega lahjendatud veini. Kellel võimalik, see lubas endale väikese uinaku, et olla värske
pärastlõunaks, mil tuli minna termi ennast pesema, kehaliste harjutustega tegelema või
niisama juttu ajama, foorumile või Marsi väljakule jalutama. Põhiline söögikord langes aga