Esinduskogude õigusi kärbiti. Valitsejad: Louis XIII 1610-1643, tundis riigi juhtimse vastu suhteliselt vähe huvi, tegelik valitseja oli richelieu- louis leidis temas iseloomuomadusi:intelligentsus, sihikindlus. Richelieu tegi kõik kuningavõimu tugevdamiseks. Louis XIV tema hüüdnimeks sai Päikesekuningas. Ta oli endast väga kõrgel arvamusel, ta pidas tähtsaks kuulsust ja üritas seda saavutada. Ta andis välja seadusi, nimetas ametissse riigiametnikke ja karistas. Tema valitsmise aeg oli prantsuse absolutismi kõrgaeg 1643-1715. Ta uskus et ta on jumaliku võimuga. ,,Riik- see olen mina". Majanduspoliitika oli merkantilistlik-kõrged sisseveo tollid, see edendas majandust.
- negatiivne foon - iseloomulik: püsivus, professionaalsus, arvukus, bürokr.häda- ärijuhtmine vs kodanikulähedus - funktsioonid: pol.elluviimine, süsteemi stabiliseerimine, vahekohtunikuks olemine, ametnikkonna taastootmine, arendamine - ametniku värbamine: avalik konkurss, nõutakse: kodakondsus, kõrgharidus, üldine asjatundlikkus. Euroopas rõhutakse laiapõhjalisele haridusele, USAs spetsiifilistele oskustele - järelvalve ametnikele: avalikkuse mitte erahuvid, tõsta valitsmise tõhusust; arvestada korruptsiooniohtu REGIONAALNE JA KOH.VAL *Omavalitsused: maakonnad (15) ja KOV-üksused (215) <- otsustavad ja korraldavad kõiki kohaliku elu küsimusi, tegutsedes seaduse alusel iseseisvalt; vallad (185) ja linnad (30) *E 2-tasandiline haldussüst: maakond-riikliku halduse üksus; maavanem ametnikkonnaga, ametisse nim.peam. 5.a vald ja linn-iseseisvad KOV-üksused; oma esinduskogu-volikogu;oma eelarve; valib rahvas iga 4.a tagant
9 14. Võimukorraldus Taaniaegses Eestis. Saaremaal ja Muhus 1559-1645.a. Säilisid kaasaegsed struktuurid ja kohtuvõim. Saare-Muhu pronvintsi juhtivaks keskuseks ja riigivõimu organiks oli hertsog Magnus, Taaniga ühinemise järel Taani kuningas. Tegelikuks valitsejaks oli asehaldur, kelleks Kuressaare foogt (määras ja tagandas kuningas). Tsiviilse valitsmise alal nõrk, peamiselt sõjaväe juht ja riigimaade valitseja, juhtiv ka kiriku küsimustes. Allus kuninga pealikule ja ökonoomia haldurile. Enamus tähelepanu riigi maade ekspluateerimisele. Taani ajal hakkaas funktsioneerima Maapäev, mis ajas aadlike asju, omas laialdast kompetentsi. Tegutses maanõukogu liikmeks maapäeva poolt valitud nõunikud. Tegeles administratiivsete küsimuste ja maapäva poolt tehtud otsuste täideviimisega. Asehalduri tegevus sõltuv maanõukogu heakskiidust.
annaabi.ee 
