Hirm pole tähtis
Lõik raamatust
,,Ma nägin üht imelikku tüdrukut, kui enne siia sõitsime,"rääkis Matilda. ,,Istus maantee lähedal
suure kivi otsas, selline hästikõhn ja tumedate juustega. Tal oli nii kurb ja hirmul nägu
peas,nagu oleks temaga midagi väga koledat juhtunud... Äkki teate, kes see oli?" Tüdrukud
vahetasid omavahel pilke. Nende mõlema näol olitaas sama kummaline ilme nagu hetk tagasi.
Mõnda aega valitsesvaikus ning siis ütles Joanna ebalevalt: ,,See oli kindlasti Olivia. Takäib
minu paralleelklassis.",,Kas ta on haige?" päris Matilda. ,,Või kiusab teda keegi?"Nüüd pööras
Joanna end Adeele poole. ,,Räägi sina," palus ta.,,Miks mina?" Adeele põsed õhetasid ja silmad
olid läikimahakanud." Sest esiteks oled sa vanem! Ja pealegi, sina ju nägid sedapealt ja läksid
abi kutsuma!",,No olgu." Adeele ohkas ja tema suu tõmbus peenikesekskriipsuks. Hetkeks näis