Otto von Bismarck
1846. aastal kihlus Bismarck Johanna von Puttkameriga, aasta hiljem abiellus. Aasta
pärast kihlumist kutsus Wilhelm IV kokku nn. Ühendatud Maapäeva, kuhu sai
asendusliikmeks ka Bismarck ühe Magdeburgi rüütelkonna esindaja raske haigestumise
tõttu. Seal kuulus ta äärmiste parempoolsete hulka.
1848. aastal toimusid Veebruarirevolutsioon Prantsusmaal ja Märtsirevolutsioon
Saksamaal. Samuti määrati ametisse liberaalsed valitsesed Saksa osariikides. Preisimaal
toimus see 29. märtsil. 18. mail avati Frankfurdis ning 22. mail Berliinis rahvuskogud.
Aastal 1849 valiti Bismarck Preisi Maapäeva teisi kotta. Samuti kuulutati välja Saksa
riigi põhiseadus ja Preisi kuningas lükkas tagasi kesisritiitli. 1850. aastal sai Otto von
Bismarck Erfurdi parlamendi saadikuks. Samuti avati Frankfurdi Liidupäev, mille juurde
saadikuks Bismarck aastal 1851 määrati. Samal aastal toimus ka Louis Napoleon
Bonaparte riigipööre.