Eesti, Läti ja Rootsi reformid
valitsemisstruktuuridega ja potentsiaal, mille sisemine restruktureerimine oleks võimaldanud
saavutada, jääb kasutamata. Uus suurem omavalitsus vajab hoopis teistsuguseid valitsemis-
4
ja juhtimispraktikaid kui endine, seetõttu on kõige tähtsam ülesanne uue omavalitsuse
sisestruktuuri teadlik kujundamine.
Kolmas ühinemiste eesmärk on institutsionaalsed muutused omavalitsussüsteemis laiemalt
ehk muutused valitsemistasandites ja nende suhetes. Ühinenud omavalitsus võib saada teise
omavalitsustasandi rolli nagu Taanis või Lätis, kus tegelikult teine tasand kaotati ja uued
suuremad omavalitsusüksused asusid ka selle rolli täitma. Omavalitsuste arvu vähenemine ja
nende võimekuse kasv peaks looma aluse uuteks võimutasakaaludeks tasandite vahel, mis
omakorda suurendaks nii omavalitsuste läbirääkimispositsioone nende huvide kaitsmisel