Eesti, Läti ja Rootsi reformid
strateegilisi arenguid.
Teiseks seatakse ühinemise eesmärgiks omavalitsuste sisestruktuuri muutused. Need
hõlmavad omavalitsuse sisemist integreerumist ja tasakaalu loomist erinevate toimijate
vahel, kaasa arvatud kodanikuühenduste kaasamine ja võimestamine ning muutused volinike
rollides, samuti volikogu ja valitsuse suhetes. Sellised strukturaalsed muutused tagavad
kohaliku valitsemisvõimekuse. Paraku jätkatakse tihti uues omavalitsuses endiste
valitsemisstruktuuridega ja potentsiaal, mille sisemine restruktureerimine oleks võimaldanud
saavutada, jääb kasutamata. Uus suurem omavalitsus vajab hoopis teistsuguseid valitsemis-
4
ja juhtimispraktikaid kui endine, seetõttu on kõige tähtsam ülesanne uue omavalitsuse
sisestruktuuri teadlik kujundamine.
Kolmas ühinemiste eesmärk on institutsionaalsed muutused omavalitsussüsteemis laiemalt
ehk muutused valitsemistasandites ja nende suhetes