RAHAREFORMID AASTATEL 1919-1933
1924. aasta murrang muutis suuresti ka poliitilist kultuuri. Enne seda võimul olnud poliitikud
vältisid demokraatlikke otsustamismehhanisme. Parlamendikomisjonides ega valitsuses
tähtsaid otsuseid ei tehtud. Eesti Panga tegevus oli avalikkuse eest varjatud ja laenupoliitika
üle otsustas kitsas ringkond. Tollisoodustuste andmist, mis mõjutas märkimisväärselt
ettevõtete turuolukorda, otsustas valitsus. Tegemist oli autoritaarsusele kalduva
või vähemalt avalikkuse eest varjatud valitsemisstiiliga. 1924. aasta majanduspoliitilise
pöörde ühe tulemusena muutus majanduspoliitika demokraatlikuks ja avalikuks.
Kui analüüsida Eesti stabiliseerimisreformide edukust, siis selgub, et eeltingimuste poolest
sarnaste riikidega võrreldes jäi Eesti stabiliseerimispoliitika mõttes edukuselt maha
Tsehhoslovakkiast ja Lätist ning ilmselt ka Jugoslaaviast ja Leedust, ent oli edukam Austriast,
Saksamaast, Nõukogude Venemaast ja Ungarist, kus hüperinflatsiooni ei suudetud vältida.