Raamatu "Minu Itaalia" sisukokkuvõte
Esmakordsel kohtumisel nad ulatavad terekäe, kuid kui inimesed on lähedasemad, siis suudeldakse
põsele. Kui vastu ei suudle, loetakse seda ebaviisakuseks. Suletud suuga suudeldakse kord ühele kord
teisele poole põske.
Mis tuli üllatusena, on see, et Itaalias on raske töökohta saada. Selleks tuleb kõvasti vaeva näha. Kui
aga on leitud sobiv töökoht, siis nad on mõistetamatud, üleolevad ja kõike kontrollivad, sest neis
valitseb alateadlik valitsemissoov- töökoht annab itaallastele võimaluse olla ise see väike boss ning
näidata oma võimu ning üleolekut klientide suhtes. Seetõttu peetaksegi itaallasi halbadeks
teeninduskultuuri esindajateks.
Geograafia tundmine jääb neil vajaka. Näiteks Andrea vanatädi Amabile ei teadnud täpselt kus Firenze
asub, sest ta on terve elu elanud Genovas ja pole isegi mitte pealinnas käinud.
Huvitav oli lugeda itaallaste bussikultuurist. Seal olid eraldi välja toodud bussikäitumise reeglid, mida
annaabi.ee 
