Eesti uusaeg (1710-1900)
Selleks, et see
lõpliku kinnituse saaks, pidi seda tegema ka tsaar (kellest pärast Uusikaupungi rahu
pidi saama keiser).
Tsaar pani kinnituskirjale juurde klausli, et privileegid kehtivad tingimusel, kui neid
on praeguse valitsuse all võimalik kasutada. Kui vene võimule kehtiv kord Liivimaal
ei meeldi, võib ta seda igal ajal muuta.
Kõik järgnevad valitsejad kuni Aleksander III-ni kinnitasid neid privileege, kuid
selliseid reservatsioone enam nendes polnud.
Valitsemislepingud Venemaa ja seisuste vahel.
Rootsi, vaatamata oma lüüasaamistele ei olnud endale kuulunud aladest valmis
loobuma. Rootsi lootis neid alasid veel tagasi saada. Rootsile oli jäänud laevastik.
Veelgi enam loodeti rahvusvahelistele kombinatsioonidele Türgile (Vene riigi
ammune vaenlane lõuna pool). Karl XII ajas asju nii, et Türgi kuulutas sõja 1710. a
lõpus. 1711 piirati Vene väed sisse, Peeter I suutis türklastega kokkuleppele jõuda.