Nõukogude Liidu ajalugu
lähevad mõisa ja võtavad ära kõik, mis mõisnikule kuulub. Pahatihti kaasnes sellega ka füüsiline
vägivald, pogrommid, peksmised- ka mõisateenijate peksmised, tapmisi oli hulgaliselt. Kõik ära
võetud varad- maa ja tootmishooned, loomad-tehnika, isiklikud tarbeesemed jagati
talurahvakomitee otsusega võrdsustatult. Kõik talupojad, kes komiteesse kuulusid, said oma osa.
Enamlased ei üritanudki sekkuda musta ümberjagamisse, oli piisavalt tegemist ka linnades, võim
maale esimestel valitsemiskuudel ei ulatunudki.
Kuni 1918 mais pöördeni, selle põhjuseks oli järsult halvenenud toitlusolukord linnades. Kuna
tööstustööliste toitmiseks ei jätkunud linnas enam toitaineid, oli vaja rakendada mingeid abinõusid,
et parandada oma peamiste toetajate olukorda. Enamlased olid kohe pärast võimule tulekut
likvideerinud toiduainete vaba turu, olid kehtestanud kõigile olulisematele toiduainetele
sundhinnad. Riiklikud hinnad olid talurahvale sobimatult madalad, vastuvõetamatud.