Esimene ja Kolmas Üldlaulupidu
Üldlaulupidude traditsioon kujunes kindalt
välja esimesel laulupeol, kasvades eesti rahva muusikaharrastuste selgrooks.
Kolmas Eesti üldlaulupidu 1880. aastal Tallinnas
Kolmanda üldlaulupeo mõtte areng
Koosolekul ja mujal kerkis küsimus järgmisest laulupeost. 1880. aastal täitus 25 aastat
keiser Aleksander II valitsemisest ja seda juubelit kavatseti vääriliselt tähistada. Laulupeo
ametlik põhjus oligi Aleksander II 25. valitsemisjuubeli tähistamine. Tartus uut pidu
korraldada peeti sobimatuks, sest tulemus oleks ikkagi samasugune. Paremaks paigaks peeti
Tallinna.
Peo programm kujunes mõneti erinevaks kahe eelmise laulupeo omast, küllap mõisteti
ühelt poolt edasiminekut ajajärgu nõuetes, teiselt pool arvestati ette, et pidu jääb väiksemaks
eelmistest. Jäeti ära iseseisev vaimulik kontsert ja määrati üksainus kolmaosaline üldkooride