Majanduspoliitika
Tsiviilühiskonna struktuurid
täiendavad riiklikke struktuure, pakuvad neile konkurentsi ning on sellistena kodanike oma-
algatusliku tegevuse vormiks. Tsiviilühiskonna tegevust reguleeriv võimukorraldus ei ole rajatud
valitsevale võimule, vaid vabatahtlikkuse põhimõttele, mittevalitsevale ehk korraldavale
võimule.
Valitsemine on seaduste loomise, kontrollimise, riigi suunamise ja reguleerimise protsess.
Nüüdisaegne riik on väga spetsiifilist tüüpi valitsemisinstitutsioon, milles võib esile tuua viis
iseloomulikku joont.
Riik on märkimisväärselt eraldiseisev institutsioon või institutsioonide kogum, mis on
üle-
jäänud ühiskonnast sedavõrd erinev, et kujunevad selgelt välja riigi ja eraelu valdkonnad.
Riik on suverään, kõrgeima võimu kandja oma territooriumil ning määratluse järgi
omab absoluutset võimu kõikide seaduste elluviimiseks