Valgustusajastu. Valgustus on mõttelaad, mis pani inimesi rohkem enda peale mõtlema. Valgustusideede kujunemise eelseks oli teaduse areng, mis pani kahtlema vanades tõdedes ja tõstis esile inimmõistluse ja juurdlemisvõime. Voltaire- tema ideaalseks riigikorraks oli valgustatud absolutism. Ütlused : ,,kui jumalat poleks tuleks ta välja mõelda" ja" kui harimatu rahvahulk hakkab tegutsema hukkub kõik" Montesquieu- kuulsamad valgustusteosed : ,, pärsia kirjad" ja ,, seaduste vaim". Valitsemisideaaliks konstitutsiooniline(parlamentaarne) monarhia, kus seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim on eraldatud. Rousseau- Teosed: ,,ühiskondlik leping" ja ,, arutlus teadusest ja kunstidest". Riigivormiks vabariik, kus võim lähtub rahvast. Tegelikult ei teadnud valgustaja ise ka kuidas see riigivorm peaks suures riigis teostuma. See oli võimalik vaid väikestes riikides Preisimaa Absolutismi valitseja oli Preisis Friedrich Wilhelm e Sõdurkuningas, teda nimetati nii,
Parlamendi areng- 1215 võeti vastu dokument magna chartae. Suur vabaduskiri. 1265 kutsuti kokku parlament. Parlamendil on kaks koda *ülemkoda- lordide koda, sinna määrati inimesi kuninga poolt nimekate aadlike hulgast *alamkoda- seisuskoda, liikmed valiti igast krahvkonnast ja suuremast linnas 2 esindajat. Parlamendi õigus oli määrata makse. 1603 muutus olukord võimuga. Tuli võimule James I. Elisabeth suri ilma järglasteta, võimule tuli soti päritoluga James I ta oli katoliiklane ja valitsemisideaaliks oli absolutism nagu Prantsusmaal. Olukord kujunes keeruliseks, mis viis kodusõjani 1640(42)-1649. Stuartite dünastia-katkestas umbes 20a parlamendi tegevuse. Kavalesid (Charles I) ümarpead (Cromwell) lõppes kuninga surmaga 1649. 1649-1660 inglise vabariik. 1653-1659 cromwellide diktatuur (sõjaväele toetuv ainuvõim) 1660 taastati monarhia ja troonile kutsuti Stuartid, troonile tuleb Charles II (võimul 25a.) lubati ,,usuvabadust" kiustati katoliiklasi.