Kaugete tsivilisatsioonide valitsemisviisid
Kaugete tsivilisatsioonide valitsemiseviisid
Kaugetes tsivilisatsioonides oli alati tähtsal kohal usk, religioossus. Tänu sellele rajati mõnes
tsivilisatsioonis näiteks templeid ja hauakambreid. Ohverdused isandate jaoks olid n.ö.
,,igapäevaselt lugupeetud''. Preestrid olid kõrgetel positsioonidel. Kuningatel oli piiramatu
võim ning rahva ette nad palju ei ilmunud, seda tegid nad vaid erandjuhtudel. Mõned
tsivilisatsioonid olid üpris sarnased (nt. Asteegid ja Inkad), mõned aga päris erinevad (nt.
India, kuna ainult seal oli kastikord, mida ei saanud muuta).
Vana-India tsivilisatsioon
Pärast 1500. a eKr kujunes aarjalaste tsivilisatsioonis kastikord, mille all mõisteti jagunemist
nelja seisuse vahel:
1)Braahmanid ehk preestrid 2)Ksatrijad ehk sõjamehed 3)Vaisjad ehk karjakasvatajd ja
4)Suudrad ehk teenijad 5)Puutumatud ehk ühiskonnast välja poole jäänud
Pealikud, teisisõnu radzad juhtisid väikeseid kogukonde ning tähtsamaid otsuseid ...