Suur rahvaste ränne
jõgede suudmetesse alalised laagrid kus hakati ka talvituma.
Taanini viikingid (nn suur vägi) rüüstasid iga aasta frangi riigi jõgedeäärseid linnu Aastatel
844 - 862 võtsid nad ette röövretki Astouriasse, Portugali, Ba-Ipnddc, Provence'i ja
Toskaanasse. Vaid Wessexi kuningas Alfred Suur suutis tänu oma laevastiku loomisele
viikingitele vastupanu avaldada. Hilisemad vallutusretked (980-990) toimusid Taani
kuningate juhtimisel. Kuningas Knut Suure valitsemisemisajal ühendatakse Inglismaa ja Taani.
Norra viikingid hõivasid 8. saj Shetlandi ja Orkney saared, seejärel Fääri saared, Hebriidid ja
Iirimaa. Pärast Norra ühendamist 872 aastal lahkusid paljud norralased kodumaalt ja asusid
elama Islandile.
Rootsi viikingid tegid retki Ida-Euroopa aladele. Slaavi ja soome hõimude kutsel saabusid nad
Novgorodi piirkonda.
Normannide retked 8., 9. ja 10 saj.
1000. a paiku viikingid ristiusustati ja nad jäid paikseteks