"valitsejastaatuse" - 1 õppematerjal

Karl Suure elulugu

Neilt sai ta oma funktsiooni ning arendas seda edasi vastavalt kuninga ja riigi vajadustele. Õukonna ja riigi struktuur sulasid ühte, nad olid üks nagu õukond ja riik, nagu palatium ja regnum. Õukonna eesotsas seisis kuningas.ent kuningas ei olnud eesmärk omaette. Temast kõrgemal seisis ,,kõikvõimsa Jumala tahe". Seepärast nimetasid end kuningad Karlist alates ,,kuningateks Jumala armust". Selles tuleb aga näha mitte haigaslikku eneseupitamist, vaid alandlikkuse ja oma valitsejastaatuse õiguspärasust kinnitavat vormelit. Jumal oli vältimatu eeltingimus, et kuningas võiks olla riigi eesotsas. Tema kõrval seisis kuninganna ja seejärel kuninglikud lapsed, kes olid järjestatud vastavalt eale ja legitiimsusele. Neile allusid ,,ministrid", nii vaimulikud kui ka ilmalikud, kes ei valitsenud mitte kuninga heaks, vaid kelle kaudu valitses kuningas. Nad olid ,,notarid", kuninga tahte kuulutajad ja täideviijad. Õukonnakabel sündis frankide rahvuspühaku Martini kultusest