Otsustav lahing toimus Kreekas, kus Pompeius sai lüüa, ning püüdis põgeneda, kuid ta tapeti. Caesarist sai Rooma ainuvalitseja. Kuid suur osa polnud ainuvalitsusega rahul, tapeti Caesar 44. a. eKr. senati istungil senaatoritest vandenõulaste poolt. Võimule tõusid kaks Caesari pooldajat-Antonius ja Octavianus, nemad samuti jagasid riiki. Antoniusele läks Rooma läänepool ja Octavianusele idapool. Kuna Antonius abiellus Egiptuse valitsejannaga, sai ta sealt rahalist toetust. Kuid kahe valitseja vahel tekkis kodusõda. Antoniuse laevastik sai lüüa. Ta põgenes koos Kleopatraga ning nad mõlemad tapsid end. Peagi vallutas Octavianus Egiptuse ja ühendas kõik Vahemere maad. Seda sündmust võib lugeda Rooma vabariigi lõpuks. Varane keisririik (30 a. eKr - 235 pKr) Octavianus võttis endale aunimetuse Augustus. Tema valitsusaeg tõi pika rahuperioodi ka koos sellega majanduse õitsengu. Ta pühendus eelkõige riigisisele korrale
Arendab edasi mõtet orgaanilise ja anorgaanilise looduse ühtlusest. Diderot tööd lähevad edasi aina materjalistlikumaks. Kui materjalism on see, kuhupoole asjad pidid tingimata minema. 1757 apärineb tal artikkel ,,Geenius". Sellest sai järgneva ajajärgu üks lendsõnu. Diderot järgija Goethe arendab seda mõtet laialt edasi. Vabariigi idee ei olnud veel väga levinud ja toetati valgustatud monarhiat. Meeldis ümbritseda vaimuinimestega ennast. Diderot oli seotud venemaa valitsejannaga Katariina Iiga. Kirjanduse ja kunstiseisukohalt on ka Diderot roll üsna ulatuslik. Üks esimesi, kes on pannud kirja mõtteid, milline kunst peab olema, millised on kunstireeglid jne. Tema vastavasisuslised kirjutised on loodud teadlikult. Diderot on samm muutumise suunas. Mõtted maalikunstist jne. Entsüklipeedia on see, kust sa kõigepealt vaatad. Seal olid need teemad sees. Kunsti põhiprintiisbiks peab Diderot looduse peegeldamise nõuet. Sellel ei ole kõikidel ajastutel ühesuhune sisu