Ohtu mõis
paiknenud rehehoone suunas.
Kunstipärane haljastus jätkub teisel pool peahoonet
vabakujulise pargina. Alleedena istutatud põlispuud, tiik (mis
teenis ka viinavabriku huve), lilleparter, rohtaed ja
mõisaansamblit piirav puiestikuna kujundatud tee moodustavad
harmoonilise terviku. Lõpuks nimetatagu ka puuviljaaeda see
hõlmab ulatusliku kivimüüriga piiratud ala endise aida taga.
Eraldi tuleb rääkida ühest tänaseni säilinud kõrvalhoonest
valitsejamajast. Hoone puudub 1828. aasta plaanilt, ta on
märgitud alles 1849. aasta mõisasüdame üldkaardistusel. See
tundub küllaldlase
tõendina, et vaatamata mõningates allikates toodud palju
varasemale
ehitusajale , tuleb hoone valmimisajaks pidada 19. sajandi
esimest poolt. Oma "ürgbalti" tüübilt kuulub ta küll nende
ehitiste hulka, mida tõesti võinuks vabalt dateerida ka hoopis
varasemasse perioodi. Tähelepandav on siiski, et oma
annaabi.ee 
