Euroopa poliitiline ajalugu 20. sajandil
uskumus inimloomuse ebatäiuslikkusest, inimese poliitilise võimetuse tunnistamine;
orgaaniline ühiskond, mis jaguneb selgelt valitsejateks ja valitsevateks, mingi ühiskonnagrupp
suunab ja juhendab teisi; võim kui positiivne nähtus, stabiilsuse ja ühisuse looja (vt
autoritaarne ühiskond kui/kas üldse konservatiivne, üldlevinud arvamuse kohaselt
konservatism modernsem ja mitmekülgsem kui ürgne valitsejakeskne maailmanägemus);
omandisse suhtub paternaalselt võimu õigus vajadusel omandisse/majandusse sekkuda,
samas kogukonnasiseselt omandi ümberjagamise ja privileegide põhimõtted.
SOTSIALISM:
Teke 19.saj Euroopas ajendatuna soovist saada liberalismist veelgi radikaalsem ideoloogia.
Eeldusteks rahvaarvu kahekordistumine (sündimus langeb, ent suremus samuti) seoses
tehnilise ja meditsiinilise arenguga (aurujõud, vaktsineerimine jne, näljahädade ja epideemiate