Hea tsaari kujund ja ärkamisaegne Eesti ajakirjandus
poolele, vaid tulid välja oma ideoloogiaga ja asusid võitlusse võõrvõimude ja
ümberrahvastumisega (Laar 2005).
Kõige olulisemaks reformiks Aleksander II valitususe ajal oli pärisorjuse kaotamine.
Kui Eesti- ja Liivimaa talupojad said pärisorjusest vabaks sajandi teisel kümnendil,
siis Venemaal hakkasid levima jutud talupoegade vabastamisest mõisnike võimu alt
alles 1860-ndal aastal. Ka Aleksander II ise levitas neid lisades, et see oli ta isa
Nikolai I viimne soov. Mõned eelnevad valitsejadki olid rääkinud pärisorjuse
kaotamisest, kuid seda sammu polnud ükski neist julgenud teha. Kartus kontrolli
väljumise ees oli liiga suur. Aleksander II ei kõhelnud ja pärisorjus kaotati 1861
(Radzinski 2005). 1866 võeti vastu ka vallavolikogukonna seadus, mille kohaselt
võeti mõisnikult võim sekkuda talurahva majanduslikku ja ühiskondlikku elu
puudutavatesse küsimustesse (1850-1918. Ärkamisaeg, detsember 2008).
3