Talurahvas rikastus ja tõusis tarbimine. Rootsi aja lõpus tekkisid taluhoonetele esimesed klaasaknad, mis võrreldes eelmiste aegadega oli märk Eesti rahva paremuse poole liikuvast elust. Seega usun, et Rootsi aeg oli väga hea majandusliku arengu periood. Kahjuks käis alla nii ida- kui ka Hansa kaubandus, mis oleks Eestit veel arendanud. Rootsi võimu tulekuga tuli uus valitsus ja haldusjaotus. Eraldati Eestimaa ja Liivimaa kubermang, mida valitseisd kindralkubermanid. Rootslased üritasid siin luua tugevat keskvõimu, seda ei suutnud nad aga tükk aega saavutada, sest Eesti rahvas oli küllalt põikpäine. Üldjoontes oli aga Rootsi loodud valitsus nii hea, et jäi püsima ka Rootsi ajale järgneval veneajal. Kui vaadelda tagasi Vana-Liivimaa perioodile, siis hakkasid toimuma suured muudatused usuelus. Enne Rootsi aega oli Eestis kehtiv ristiusk, aga koos Liivi sõja lõpuga pidid eestlased usku vahetama. Eestisse jõudis luteri usk
Allutas mongolite ratsaväe distsipliinile. Järgnesid üliedukad vallutusretked. Esmalt Hiina, millest sai nende riigi keskus. Tsingis Khaanist sai Hiina keiser. Paisteti silma julmuse ja laastavusega. Mongolid moodustasid valitseva ülemkihi, mis piirdus peamiselt sõjaväelise ülemvalitsuse ja mõõduka andami kogumisega. Ei surutud peale oma usku. Mongolid võtsid 13 saj lõpul vastu islami. Osmanite riik: Väike aasia jäi mongolitel vallutamata, seal valitseisd osmanid ühes riigis osmanite dünastia. 14 sajand hakkas osmanite riik oma valdusi laiendama. 1453. a piirasid sultan Mehmedi väed Konstantinoopoli ümber ja vallutasid linna, tehes lõpu Bütsantsi keisririigile. Nüüd nimetati seda Istanbuliks ja sellest sai Türgi impeeriumi pealinn. sultanile alluva hiigelväe tuumiku moodustanud eliitjalavägi janitsarid komplekteeriti alistatud maadest pärit orjadest, kes olid vastu võtnud islami ja kasvanud üles türgis
annaabi.ee 
