Eesti ajalugu (1550-1905)
Allikana on ka Johannes Renneri kroonika.
Liivi sõja põhjused:
o peamiselt Liivimaa soodne asupaik(Ida- ja Lääne-Euroopa vahendaja)
o Liivi ordu, Riia peapiiskopkond, Tartu piiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond ja
Kuramaa piiskopkonna omavahelised pinged(nt. sõda ordu ja Riia ppk <> Poola-
Leedu vahel 1556-1557)
o Tugevad vastased: Moskva suurvürstiriik(Ivan IV Julm), Poola-Leedu, Taani, Rootsi
Ajend: ,,Tartu maks". Moskva svr'i ja Liivimaa valitjejad tegid rahulepingu 1554 a., millega
Liivimaa pidi tasuma Tartu maksu(tagasiulatuvalt alates aastast 1503) ja ei tohtinud sõlmida
kõigiga sõjalisi liite. Kuna seda ei tasutud, alustas Moskva svr sõda.
Moskva svr lootis ära kasutada Vana-Liivimaa sõjalist nõrkust ja lahkhelisid. Jaanuaris 1558
ületasis Moskva väed(Sigalei juhtimisel) Tartu piiskopkonna piiri ja rüüstasid Lõuna-Eesti
külasid. Kevadel asusid uued Vene näed Narva ordulinnuse piiramist ja mais vallutati linn