Eesti riigi areng
aktiivkodanikkond ei erinenud Riigikogust millegagi. Nad olid normatiivselt samal tasemel.
Aktiivkodanikkonna seadusandluse pädevusse ei kuulunud haldusfunktsiooni teostamine.
Legislatiivfunktsiooni permanentseks teostajaks oli Riigikogu. Administratiivfunktsiooni
teostas Vabariigi Valitsus, mis kollegiaalse asutisena koosnes Riigivanemast ja ministritest.
Presidendi instituuti ei tuntud endiselt. Jurisdiktsioonilist funktsiooni ja ühtlasi ka kõrgemat
kohtuvõimu teostas Riigikogu poolt valitavaist riigikohtunikest koosnev Riigikohus
autonoomsuse põhimõttel. Kohtumõistmine rajati sõltumatuse ja monopoolsuse printsiibile.
Halduse ja kohtute vahekord korraldati separatsioonisüsteemi alusel. Sellekohaselt ei võinud
tulla ühtki normi haldusorganeilt, mis kohut kuidagi kohustaks või õigustaks millekski.
Sõltumatuse printsiibist omakorda oli tingitud kohtuniku tagandamatus, siirdamatus ja
alandamatus nii ainelises kui au mõttes. Kohtumõistmise monopoolsuse põhimõtte kohaselt ei
annaabi.ee 
