Läänemeri
Hüdrobioloogilistel töödel määratakse looduslike vete läbipaistvus ja värvus. Vee
läbipaistvuseks nim sügavust, milles muutub nähtamatuks vette lastud
mõnedetsimeetrise läbimööduga valge ketas. Vee värvuse kirjeldamisel hoitakse aga
ketas poole läbipaistvuse sügavuses. Olenevalt taeva ja pilvede peegeldumisest
veepinnal on merepinna otseselt täheldatav värvus mõnevõrra hallikam nimetatud
viisil määratud värvusest.
Läbipaistvus isel merevees valistevaid valgustingimusi ainult ligikaudselt. Teostatud
mõõtmiste kohaselt tungib läbipaistvuse sügavuseni umbes 16 % vette langevast
valgusest.
Läänemere vete läbipaistvus ulatub mere avaosades mõneteistkümne meetrini,
lahtedes aga on plankton, mitmesugustes suspendeeritud osakeste ja huumusainete
olemasolu tõttu teatud perioodidel mõned meetrid ja veeldi vähem. Läbipaistvus
muutub sesoonselt, olenevalt planktoni arenemisest ja kevadiste suurvetega
merrekantavate huumusainete rohkusest.