Pliiaku leiutas 1859. aastal füüsik Gaston Plante. Tänapäeval on pliiakud laialt kasutusel mitmes valdkonnas. Nende valik on suur ning tootmistehnoloogia hästi välja töötatud, nad on teistest akudest odavamad, ohutumad ja töökindlamad. Pliiakude miinuseks on nende suur kaal ja mõõtmed, ka on nende töökindlus madalatel temperatuuridel halb. Leelisakud Leelisaku leiutas 1901. aastal rootsi insener Ernst Waldemar Junger. Aku anum valistatakse terasplekist ja elektrolüüdina kasutatakse kaaljum või naatriumhüdrooksüüdi vesilahust. Anoodi plaadi materjaliks kasutatkse nikkelhüdrooksiidi (NiOOH) ja katoodi plaadil kaadmiumi (Cd). Tänapäeval tuntakse neid nikkel-kaadmium (NiCd) akude nime all. 1903. aastal Thomas Alva Edision asendas kaadiumist elektroodi rauaga ja patenteeris raudnikkelaku (FeNi). Raudnikkel akud on laiatarbest kadunud nende madalate energeetiliste näitajate tõttu
jagamist, kutsekoolide toimimist jne. Valitsuse istung: · Valitsus teeb oma otsused ja võtab vastu õigusaktid istungil, mida juhatab peaminister · Otsused tehakse istungil osalevate valitsusliikmete häälteenamusega. · Valitsust, peaministrit ja portfellita ministreid teenindab ja toetab Riigikantselei 6 Avalik haldus ja bürokraatia (4.5) Bürokraatia e. ametnikkonna funktsioonid: · Poliitika elluviimine ministritele valistatakse ette materjale kabinetiistungiks või parlamendikuulamiseks, võetakse osa seaduse ettevalmistamisest · Süsteemi stabiliseerija ja vahekohtunik · Iseenda taastootmine ja arendamine Järelevalve ametnike üle: on vaja jälgida, et see, mis teostub, on tõepoolest avalikkuse, mitte aga ametnikkonna erahuvi; vaja tõsta valitsemise tõhustust; vältida korruptsiooni · Sisemine e ametkondlik juriidiline ja psühholoogiline aspekt