liikudes suureneb elektronkihtide arv. · Paremale liikudes aatomi raadius vaheneb, sest tuumalaeng kasvab ning elektronid paiknevad seetottu tuumale lahemal. · Ulalt alla liikudes aatomi raadius kasvab, sest suureneb elektronkihtide arv. · Vasakult paremale liikudes suurenevad mittemetallilised omadused, ulalt alla liikudes suurenevad metallilised omadused. · Ulalt alla suureneb metallide puhul keemiline aktiivsus, sest reaktsioonis loovutatavad valiskihi elektronid on tuumast kaugemal ja sellega norgemini seotud. Mittemetallide aktiivsus ulalt alla vaheneb, sest aatomi raadiuse kasvades vaheneb voime liita elektrone. Elementide elektornegatiivsus · Elektronegatiivsus on dimensioonita suurus, mis iseloomustab aatomi suhtelist voimet siduda endaga molekulis voi keemilises uhendis elektrone. · Korge elektronegatiivsusega elementide aatomid seovad tekkinud molekulides elektrone tugevalt.
rühmas ülalt alla liikudes suureneb elektronkihtide arv. · Paremale liikudes aatomi raadius vaheneb, sest tuumalaeng kasvab ning elektronid paiknevad seetottu tuumale lahemal. · Ulalt alla liikudes aatomi raadius kasvab, sest suureneb elektronkihtide arv. · Vasakult paremale liikudes suurenevad mittemetallilised omadused, ulalt alla liikudes suurenevad metallilised omadused. · Ulalt alla suureneb metallide puhul keemiline aktiivsus, sest reaktsioonis loovutatavad valiskihi elektronid on tuumast kaugemal ja sellega norgemini seotud. Mittemetallide aktiivsus ulalt alla vaheneb, sest aatomi raadiuse kasvades vaheneb voime liita elektrone. Oksüdatsiooniaste- arv, mis naitab aatomi oksudeerituse astet keemilises uhendi Määra: Keemiline side: (elektronegatiivsus)- mõju, mis ühendab aatomid või ioonid molekuliks või kristalliks. · Eriliigid: kovalentne(polaarne, mittepolaarne), iooniline, metalliline, vesinikside
Miljonite aastate parast suttis ketta keskel taht Paike. Gaasitihenditest moodustusid planeedid. Taht on hooguv gaasikera, mille sisemuses toimuvad termotuumareaktsioonid. Tahe elutsukkel: ? Gravitatsioon tombab tahte kokku, kuumus tahe sisemuses puuab paisutada. ? Kuni jatkub kutust termotuumareaktsioonideks, on need joud tasakaalus. ? Kutuse loppedes taht tombub kokku kollapseerub. ? Edasine soltub tahe massist: ? Paikese massiga tahed paisuvad, muutuvad punaseks hiiuks, heidavad valiskihi eemale ja jarele jaab tahe tuum valge kaabus. ? Paikese massist kuni 2 korda suurema massiga tahed muutuvad punaseks ulihiiuks, siis varisevad kiiresti kokku ja plahvatavad: heidavad kesta eemale. Jarele jaab tuum: neutrontaht. ? Paikesest rohkem kui 2 korda suurema massiga tombuvad kokku mustaks auguks. Supernoovad on tahed, mille plahvatamisel vabaneb tohutu energia, heleduse maksimum uletab Paikese oma miljard korda.