Balti riikide poliitiline ajalugu
Eesmärk oli tõhustada maaharimist ja suurendada riigimõisate
sissetulekuid. See tekitas suuri muutusi Leedu maastikul, tekitades kobarkülad, mille
keskel seisis mõisahoone. Kolmeviljasüsteem. Süvedas orjapidamist. Talupoegade
pärisorjuse seadustas 1588.aastal kolmas Leedu statuut.
- Moskva ülemvõim. Ivan III. 1494.aastal kaotas Leedu esimest korda Moskvale
alasid ning 1503.aastal vallutas Mosva Leedult veelgi alasid.
- Zygmunt Vana valisemisajal kestis sõda Moskvaga vaheaegadega kolmkümmend
aastat 1507-1537. Märkimisväärne tagajärj: Moskva vallutas strateegiliselt tähtsa
SMOLENSKI linna.
Feodaalne Liivimaa
- Liivlaste, latgalite, seelide, eestlase, kuralaste ja semgalite alad, mille Saksa
ristisõdijad oli 13.sajanil vallutanud, jagunesid nelja piiskopkonna vahel: Riia, Tartu,
Saare-Lääne ja Kuramaa.1255.aastal sai Riia peapiiskopkonnaks. Formaalne