Nimetu
saanud maanõunikud tegeleda poliitiliste küsimustega. Rüütelkonna vanad privileegid
kinnitatakse täies ulatuses, kuid sinna ei kuulu sigismundi privileegid. Eestimaa ja
rüütelkonna puhulvõimalik rääkida kaasarääkimise õigusest. 6 liivimaalat 6 rootslast
maanõukogus neil . Rida kuulsaid rootsi aadlikke. Riias kohapeal aastaringselt 2
maanõunikku. II tähtis intitutsioon kus liivimaalased tööd said oli liivimaa
konstitutoorium. See oli tihti aga vaid valimulikest koosnev. Maamarssal oli samuti
oluline koht. Valiti ametisse 3 aastaks. Liivimaa rüütelkonnaga see lugu, et see rootsi
võimude poolt tegelikult 1694 a sisuliselt saadetakse laiali. Ka Liivimaal tegeletakse
õiguste modifitseerimisega. David Hierhen pani kirja Livimaa rüütli- ja maaõigused.
uuesti kerkib õiguste modifitseerimise küsimus üles 1640ndate algul , initsiatiiv on mitte
ainult rüütelkonnal, vaid ka võimudel. Siin Liivimaa õigused võtab kokku mees, kes on
annaabi.ee 
