E-hääletajate arv on aasta-aastalt nii kohalike omavalitsuste, Riigikogu kui ka Euroopa Parlamendi valimistel kasvanud (Vabariigi Valimiskomisjon, 2019). E-häälte statistika läbi aastate Vabariigi valimiskomisjoni liige ja õiguskantsleri kantselei direktor Olari Koppel (2020) on öelnud, et siiani ei ole teada ühtegi tõestatud juhtumit, mil antud e-häält oleks õnnetunud tagantjärele muuta, kustutada või lisada viisil, mis pole valimisseadustega ja muude avalike kordadega reguleeritud. Koppel selgitab ülevaatlikult, kuidas e-hääli loetakse. Nimelt saab iga valimiskomisjoni liige valimiste eel krediitkaarti meenutava isikustatud krüptovõtme, mis väljastatakse ja isikustatakse vaatlejate nähes. Toiming protokollitakse ja salvestatakse nii helis kui pildis, antud võti on kogu aeg valimiskomisjoni liikme valduses. E-hääle lugemine
Rahvahääletusele ei saa panna riigieelarve, maksude, riigi rahaliste kohustuste, välislepingute ratifitseerimise ja denonseerimise küsimusi, erakorralise seisukorra kehtestust ega lõpetamist ning riigikaitse küsimusi. Põhiseaduse I ja XV peatüki sätteid muudetakse ainult rahvahääletusel. Läbiviimise korra sätestab seadus. Rahvahääletuse korraldus on sätestatud vastavas seaduses, mis oma ülesehituse ja korralduslikust küljest on unifitseeritud valimisseadustega. 17.Eesti Vabariigi Presidendi valimise kord. Vabariigi presidendi valib PS §79 kohaselt Riigikogu salajasel hääletusel kolmes hääletusvoorus. Presidendi mittevalitusel Riigikogus läheb valimisõigus üle valimiskogule, mis koosneb kõigi kohalike omavalitsuste esindajatest ja Riigikogu liikmetest. Nii riigikogus kui valimiskogus saab kandidaate üles seada 21 valimiskogu (parlamendi) liikme poolt. Valimiskogu esimeses
annaabi.ee 
