liikmetest enamiku. Seega oli igal rühmitusel vajalik enese poole võita just nende, ideoloogiliselt mitte kuigi põhimõttekindlate saadikute toetus. Esialgu oli tugevaim positsioon föjaanidel, kes toetasid senise riigikorralduse säilitamist ning igasuguste muudatuste täielikku lõpetamist. Nende eesotsas seisid vennad Lamethid ja Antoine Barnave. Föjaane toetas ka markii La Fayette. Kuid jõukam kodanlus, mis tänu valimisseadusele oli toona Prantsusmaa juhtiv jõud, kaldus pikapeale toetama pigem zirondiine, kuna nende revolutsiooni saavutuste süvendamist ja kindlustamist nõudev poliitika oli neile vastuvõetam föjaanide omast, kes kohati näisid kalduvat taotlustesse kuningavõimu taas tugevdada. Nii saavutasid zirondiinid kõigepealt edu väljaspool Seadusandlikku Kogu, saades enda kätte Pariisi linnavalitsuse (linnapeaks sai Jerome Petion de Villeneuve) ning mitmete provintside omavalitsused.
Tulenevalt faktist , et ITA II MS välja tulles , on sisemiselt selgelt lõhestatud kommunistide ja katoliku kiriku vahel , on ITA sisepol toimuv võitlus väga pingeline ja suurte välisriikide sekkumistega seotud. Suudetakse ära hoida kommunistide võimuletulek. Selle hinnaks on aga väga üldsõnaline konstitutsioon , mis jätab suurel hulgal riigile olulisi asju lahtiseks. Nii muutub ITA jaoks olulisemaks dok valimisseadus, Tuginedes valimisseadusele räägitakse ITA puhul ajavahemikus 1948-1993 I Vabariigist . 1993-.... II vabariik . ITA I Vabariik on väga sarnane Prantsusmaaga III ja IV vab ajal. Riigi pol süs iseloomustab tugev parlament , kui keskne võimuinstitutsioon. Parlament on 2 kojaline, mõlemad valit rahva poolt, I vab ajal valit ka proportsionaalse häälteenamusega. Erinevuseks oli nimetus. Mõlemal kojal oli oma komitee ja fraktsioonid. Parlamenti pääseb suur hulk parteisid ja kuigi praktiliselt kogu
annaabi.ee 
