Kuid mõned eelistused või mõned vastu seisud siiski on. Vaadates nüüd möödunud valimis kampaaniat siis see mis toimus oli ikka varasematest hullem. Kesk ja Reformi erakonna omavaheline kiskumine läks igal juhul üle piiri oma muda loopimise ja üksteise solvamisega. Muidugi see raha mis kulutati mõttetule kampaaniale oli üle mõistuse suur. Toon siis siinkohal mõne näite: Valimiskampaaniale kulud moodustasid 7 942 607 krooni ja 61 senti, sealhulgas · valimisreklaamile üle 5,6 miljoni krooni o telereklaamile ligi 2,4 miljonit krooni o ajalehe- ajakirja ja internetireklaamile üle 2,1 miljoni krooni o raadioreklaamile ligikaudu 261 000 krooni o reklaamtrükistele ligikaudu 822 000 krooni · kohtumisteks valijatega ja ürituste läbiviimiseks ligi 477 000 krooni · side- ja postikuludeks üle 490 000 krooni · suhtekorralduseks üle 139 000 krooni
Tsiteering: „ ... geenius sõnastas kõige tähtsama visiooni, keegi pole paremini sõnastanud. 3. Võte #5: Kordamine: Heinar Lenk tuleb sama teema juurde tagasi, kordab öeldud mõtet ( 16:05) eesmärgiga naeruvääristada Andrus Ansipi Eestile suunatud visiooni, jõuda Euroopa viie rikkama riigi hulka. 4. Võte #10: Vale-põhjuse tagajärje seos ( post hoc ergo propter hoc) Mart Ummelas ( 19:00) tuginedes Taavi Rõivase valimisreklaamile, milles figureerivad NATO hävituslennukid, järeldab, et taoline reklaam hirmutab riigist oma inimesi ja välisinvesteeringud. Tsiteering: „ Kui peaminister ütleb, et meil on suur oht, kusagilt sealt, mille eest meid ainult NATO lennukid suudavad kaitsda, siis miks peaks keegi investor siia raha tooma? Mitte keegi ei too siia raha. ...Ma arvan, et isegi Kosovosse tehakse rohkem investeeringuid kui Eestisse. 5
suunatud kahele peamisele eesmärgile: koguda valijate hääli ja tugevdada ennast organisatsiooniliselt (töötatakse välja valimisprogramm, seatakse üles ja registreeritakse saadikukandidaadid, inimestele jagatakse kindlad ülesanded jne.). Kaasajal kaasneb valimistega ulatuslik reklaam ajakirjanduses, televisioonis, tänavatel jm. ning paljude valimiskoosolekute korraldamine. Valimiskampaania kõrgpunktiks on hääletamine, mille tulemuseks võivad sõltuda mitmetest asjaoludest: valimisreklaamile kulutatud rahast, partei ja tema kandidaatide varasemast poliitikast ning tuntusest jne. Lisaks sellele mõjutavad valijat otsuse langetamisel veel poliitiline teadlikkus, haridus, sotsiaalne saatus (rikas/vaene), sõprade mõju, vanus, kandidaadi meeldivus ning välimus jne. Valimissüsteemid mõjutavad oluliselt riikide poliitilist maastikku ja erakondade arvu. Valimissüsteemi tundmine on vajalik nii hääletajale kui ka kandideerijale, sest siis mõistavad inimesed paremini, miks