Lähiaja okupatsioonid Eestis 1939 - 1944
Kommunistlikul Parteil. Enne massirepressioonide algust oli Punaarmee toel võimule upitatud
nukuvalitsusel vabriku ja maatööliste ning pahempoolse haritlaskonna seas üpris palju toetajaid,
ent rahva enamus suhtus uutesse võimudesse erapooletust üha enam asendava vaenulikkusega.
5. juulil saatis VaresBarbaruse valitsus kehtivaid seadusi eirates laiali Riigikogu ning kuulutas
välja ennetähtaegsed üldvalimised. Farsiks kujunenud "valimistel" kogusid ühte valimisplokki
koondatud kommunistid ja nende toetajad (vastaskandidaatide esitamine ei olnud võimalik)
võimude teatel 92,9% häältest. Esimeste sammudena otsustas uus "parlament" kuulutada välja
Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi (ENSV) ning taotleda selle vastuvõtmist NSV Liidu
koosseisu. 6. augustil 1940 viis Moskva anneksiooni lõpuni: NSV Liidu Ülemnõukogu võttis ENSV
NSV Liidu koosseisu. ENSVs kehtestati uus konstitutsioon ja Nõukogude seadused, suuremad
annaabi.ee 
