Õppekavadesse hakatakse järk-järgult aina rohkem poliitilisi teemasid sisse panema ning koolides korraldatakse poliitilisi loenguid. See laiendab õpilaste silmaringi ja suurendab teadlikkust nii kodumaa- kui ka välispoliitikast. Kohustus minna valima võib tekitada noortes inimestes stressi. Valimisea saabudes kuulevad noored poliitikast väga palju. Lisaks tundides käsitletud teemadele, käivad tihtipeale koolides poliitikud end tutvustamas ja valimislubadustest rääkimas. Valimispropagandat on aga tihti nii palju, et osa noori võib juba enne valimisi neist tüdineda, sest reklaami on lihtsalt liiga palju. Vahel ei soovita süveneda poliitikasse ka sellepärast, et see teema tundub liiga raske. Kuna noorte jaoks on poliitika uus teema, siis nii mõnigi võib tunda end aga survestatuna valimispropagandast ning ei tahagi teemasse süüvida. Seega on arukas poliitika tutvustamist noortele alustada rahulikult, et uus teema neid üle ei koormaks.
puuduta see kuidagi tema elu . Ülejäänud vastasid, et käivad valimas, kuna soovivad Eesti poliitikas kuidagi kaasa rääkida ja see on üks võimalustest. Enamasti lubasid kõik vastajad Riigikogu valimistest edaspidi osa võtta, kui valimissüsteem ja riigikord ei muutu. Kui küsiti, kas vastajad eelistavad anda oma hääle suure või väiksema erakonna kandidaatide poolt ,siis enamasti tuli vastuseks, et kõik oleneb valimislubadustest. Üks vastaja ütles, et tema eelistab suurt erakonda, kuna see on püsivam, ning ühte küsitletud ei huvitanud see teema. Kui uuriti, kas valimistel osalemine on kohustus või pigem võimalus ,siis vastuseid oli erinevaid. Enamasti arvati, et inimesed pole kohustatud valima.minema. Üks vastaja arvas, et valimine on kohustus, sest sellega antakse tagasisidet riigi heaolust ja kui ise ei vali ,siis valitakse sinu eest.
annaabi.ee 
