riigi mittesekkumist majandusellu. Pärast esimest maailmasõda kaotasid liberaalid toetajaid, juhtivaks paremerakonnaks said konservatiivi parteid. Konservatiivide peamisteks vastasteks said sotsialistid ning sotsiaaldemokraadid, kelle arvates pidi riik toetama abivajajaid. Lõppeesmärgiks oli nende arvates ühiskond, kus elanike vahel ei ole suurt varalist ebavõrdsust. Oma eesmärke lootsid nad saavutada järgmiselt: reformide teel, naistele valimisloa andmine, võrdsuse kehtestamine. Majandusraskused ja poliitiline ebastabiilsus soodustasid liikumisi, mis lubasid karmikäelist valitsemist. Mõjukamateks neist olid kommunistlik, fašistlik ja natsionaalsotsialistlik liikumine. Kommunistide meelest oli ajaloo liikumapanevaks jõuks klassivõitlus, kus tohib kasutada kõiki vahendeid: relva abil võim haarata, vägivallaga vara ära võtta, hirmuvalitsus ja vaenlaste hävitamine. Fašistid ja natsionaalsotsialistid ülistasid oma rahvust
kaitsesid uuenduse poolt, konservatiivid pooldasid alalhoidlikkus traditsioonides kinni. Pärast Esimest maailmasõda kaotasid liberaalid toetajaid, juhtivaks paremerakonnaks said konservatiivi parteid. Konservatiivide peamisteks vastasteks said sotsialistide ning sotsiaaldemokraadid, kelle arvates pidi riik toetama abivajajaid. Lõppeesmärgiks oli nende arvates ühiskond, kus ei oleks erinevate kihtide vahesid. Oma eesmärke lootsid nad saavutada järgmiselt: reformide teel, naistele valimisloa andmine, võrdsuse kehtestamine. Majandusraskused ja poliitiline ebastabiilsus soodustasid liikumisi, mis lubasid karmikäelist valitsemist. Mõjukamateks olid fasism- itaalias, natsism- saksamaal ja kommunism- nkl. Kommunistide arvates oli ajaloo liikumapanevaks jõuks rikaste ja vaeste oma vaheline võitlus, kus tohib kõiki vahendeid: riikidelt vägivallaga raha ära võtta. Fasistid ja natsionaalsotsialistid ülistasid oma rahvust. Esimesena kehtestati diktatuur
annaabi.ee 
