ning parandab condorcet-võitja eduvõimalusi. Lihtenamuse puhul võib, aga juhtuda, et kõige rohkem hääli saanud kandidaat jääb üks ühe vastu konkurentsis alla kõigile teistele või mitmele tugevamale kandidaadile. Üheteistkümnes Euroopa demokraatlikus riigis valitakse president kaudselt. Mõningates riikides tehakse seda parlamendis, Tsehhis kodade ühisistungil, Saksamaal ja Itaalias valimiskogus. Valimiskogud on iseloomulikud föderaalsetele või kahekojalise parlamendiga riikidele. Tsehhis on reeglistik üpriski keeruline: kahes esimeses voorus peab edukas kandidaat saama mõlema koja koosseisu enamuse toetuse, teises voorus osalevad kandidaadid, kes kogusid enim hääli esindajatekojas ja senatis ning kolmandas voorus piisab valimiskogu häälteenamusest. Eestis, Ungaris, Kreekas ja Itaalias eeldatakse edukaks osutuvalt presidendikandidaadilt tavaliselt esimeses voorus rohkem kui kahe
kandidaat valituks ei osutunud, eemaldatakse viimakse jäänu konkurentsist ja võetakse arvesse valijate teised eelistused. Protsess jätkub seni, kuni üks kandidaatidest saavutab häälteenamuse. Alternatiivse hääle eelis lihtenamuse ja kahevoorulise täisenamuse meetodi ees on see, et ta välistab kandidaadi, kes vastastikkuses konkurentsis jääks alla kõigile teistele kandidaatidele. Saksamaal ja Itaalias valitakse president valimiskogus. Valimiskogud ongi iseloomulikud kas föderaalsetele või kahekojalise parlamendiga riikidele. Euroopa riikidest valitakse presidenti kahe koja ühisistungil Tsehhi Vabariigis, reeglistik on seal kaunis keeruline. Eesti samas on ainukene riik Euroopas ja tõenäoliselt ka ainukene riik maailmas, kus presidendivalimise pädevus võib minna ühe esinduskogu käest teise kätte. Eesti presidendivalimise süsteem on kaunis keeruline ning aeganõudev. Enamustel
annaabi.ee 
