VARAUUSAEG
ka Preisimaa ja Kuramaa. Pärast Sigismund II Augusti surma 1572 sai Poola kuningatroon valitavaks.
Valimised toimusid Varssavi lähedal Wola väljal. Et valimisõigus oli kõigil Poola aadlikel, kogunes
valimistele tavaliselt 10-15 tuhat osalejat. Sagedased olid tülid ja kähmlused, nii mõnegi kandidaadi
toetajaskond võis kohale ilmuda oma suurtükiväega. Esimeseks valitud Poola kuningaks sai
Prantsusmaa kuninga Charles IX vend Henri Valois [157274]. Oma valimiskapitulatsioonis (Articuli
Henriciani), mis edaspidi esitati kõikidele Poola troonikandidaatidele, moodustades nii omamoodi
aadlivõimu põhiseaduse, kohustus kuningas mitte vastandama oma tahet seimile. Makse kehtestada,
sõjaväge väljapoole riigipiire viia ja abielluda võis kuningas vaid seimi loal. Kuningas pidi säilitama ka
usuline tolerantsuse. Artiklite rikkumise korral oli Poola aadlil õigus kuningavastaseid relvastatud
konföderatsioone
annaabi.ee 
