Kodanikud, huvid ja demokraatia
parteide jaoks tähtsaks töö massidega. Parteiliikmete arv kasvas ja just seepärast võiski selle aja erakond
nimetada massiparteideks. Parteid jagunesid kaheks: parem ja vasakpoolseteks.
Alates 1970. aastatest kujunesid uut tüüpi parteid, sisuliselt oli tegu populistlike parteidega, kes esindasid
kogu rahva, mitte mõne klassi huve. Populistliku partei tegevus on suunatud eesmärgile võita valimised.
Tüüpiliseks jooneks on saanud bürokraatia ja valimisinstitutisoonide materdamine.
Vasakparteid Eestis
Eesti Sotsiaaldemokraatlik Erakond
Eestimaa Keskerakond
Mõlemad pooldavad astmelist tulumaksu ja eluliselt vajalike kaupade käibemaksumäära alandamist. Haridus
peab olema kõigile kättesaadav ühishüvis.
ESE- tööhõive küsimuse tugevam rõhutamine
EK toetuste ja sotsiaalteenuste osutamine
Paremparteid Eestis
Reformierakond tugineb liberalismile
Isamaaliit kristlikule demokraatiale ja rahvuslusele
Rahvaliit sarnaneb Isamaaliidule
annaabi.ee 
