Eesti teel iseseisvusele
Enamlaste häälekandjaks töölisajaleht Kiir (Narvas), toimetajaks Jaan Anvelt.
Esimest korda Venemaa ajaloos kutsuti kokku valitsev rahvaesindus Riigiduuma.
I Riigiduumasse (1906) valiti 4 eestlast ja 1 venelane.
II Riigiduumasse (1907) valiti 5 eestlast.
Valitsus saatis mõlemad laiali juba enne tööle asumist.
Muudeti valmisseadust suurem vara, rohkem hääli.
III ja IV duumasse pääses vaid 2 eestlast.
Edu saavutasid eestlased vaid kohalike omavalitsuste valimisetel.
Baltisakslased pidid tagasi tõmbuma Talinnas, Haapsalus, Pärnus, Rakveres, Valgas, Võrus.
Rahvuskultuuri areng
Senisest suurem tähelepanu rahvuskultuuril.
Lubati asutada emakeelseid erakoole ja kasutada kahel esimesel õppeaastal eesti keelt.
Kutsuti ellu haridusseltsid, et asutada erakoole.
Esimesena (sügisel 1906) avati Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlaste kool Tartus (MHG).
Samalaadsed õppeasutused loodi Pärnus, Viljandis, Otepääl.
annaabi.ee 
